Linnusild

7

Romaan Vana-Hiinast, mida tegelikult pole olnud

Ammu-ammu eksisteerinud eksootilises ja maagiat täis Hiinas lähevad kaks veidrat kaaslast retkele, mille eesmärgiks on leida Võimas Jõujuur. Kümnes Sõnn on agar, kuid üsnagi naiivne noor talupoeg, Li Kao on riukalik vana teadjamees, kel küljes väike viga ning nõrkus riisiviina vastu. Üheskoos võtavad nad ette ohtliku rännaku, et Härja kodukülas elavad lapsed surmava mürgi küüsist päästa. Tee viib neid kokku nähtavate ning nähtamatute koletistega ja inimestega, kelle kõrval koletised kahvatuvad, mõrvarliku matriarhi, ajaloo julmima hertsogi. Tasapisi tuleb arusaamine, et enne oma ülesande täitmist peavad nad lahendama ühe jahmatava mõistatuse, mille algus on tuhat aastat enne nende mõlema sündi.

Ühendades vanahiina ajaloo ja erinevate perioodide vältel valitsenud kommete raames fantaasia ning folkloori, on autor loonud haruldase ning imekauni teose, mis annab Lääne lugejatele võimaluse näha maailma läbi iidsete idamaalaste silmade. „Linnusild” kujutab endast meistritööd – jutt ise ning selle loomisel kasutatud kirjanduslik geniaalsus tekitavad õhkkonna, mis on samaaegselt nii naljakas, kurb, vapustav, põnev kui ka täielikult vastupandamatu. On kohti, kus lugeja tunneb end kui naerupisarate merre sukelduvat, kuid on ka hetki, mil pisarate põhjuseks on kurbus. Kõike kroonib lõpplahendus, mis on ühtlasi jahmatav ning vägagi südantliigutav.

„Lindude sild” ei sarnane ühegi teise raamatuga. Ja kui autor just oma hiirevurrudest tehtud kirjapintslit uuesti kätte ei võta, siis ei ole olukorra paranemist lootagi.

Raamatu on tõlkinud Kaspar Müürsepp.
Kaanepildi on joonistanud Aleksander Rostov

Suur kaanepilt
2010, Bridge of Birds, 1984