Siim Veskimees, © 2024
Toimetanud Eva Luts
Kaanepilt Liis Roden, © 2024
Kirjastus Fantaasia
ISBN 978-9916-739-39-6
NB!
Alates 100. raamatust on Sündmuste horisondi sarjal uus kujundus, mille autor on Liis Roden
Tagakaanetekst
See on Siim Veskimehe teine jutukogu. Või kui lugeda 2003. aastal ilmunud „Kuu Ordu” raamat ka kogumikuks (mida see formaalselt oli), siis kolmas. Kogu sisaldab väga laiades piirides eelmisel kümnendil (alates aastast 2012) kirjutatud lugusid; suurem osa neist on varem ilmunud.
Siim Veskimees kirjutab peamiselt hard-SF-i, ent mõnedes lugudes on ka fantaasia sugemeid. Autor ise tavatseb selle kohta öelda, et iga piisavalt arenenud tehnoloogia on maagiast eristamatu ja kõik on hästi, kuni lugu ise kannab, st inimestele korda läheb, ja ulmeline osa loogikat ja tervet mõistust ei solva. Kui otsida mingit ühist nimetajat, siis vast kipuvad autori peategelased olema sitked ja tasakaalukad; neil ei lähe alati hästi, nad eksivad ja kohati on lood täis kannatusi ja surma. Ent üldiselt nad võitlevad selle nimel, millesse usuvad, ja teavad, mida teevad.
Sissejuhatus
Sündmuste horisont on jõudnud 100. raamatuni!
Alustasin seda sarja 2008. aasta sügisel, nii et 16 aasta kohta teeb see õige pisut üle 6 raamatu aastas.
Võimalik, et selle teetähise puhul peaks pikemalt kirjutama, aga omalaadse irooniana mahtus mu jutukogu tekst 415 leheküljele (ja raamatuid tehakse teatavasti poogna, ehk 16 lehekülje kaupa), nii et vabaks jäi vaid see üks lehekülg.
Jah, eks ma sättisin ka natuke, et saaks sajandaks oma jutukogu. Võimalik, et ka sellest oleks pidanud pikemalt pajatama ja kasutama nii paljude autoritega sarnaselt võimalust toppida kogu etteotsa ohjeldamatut verbaalset ekshibitsionismi... Aga las lood räägivad enda eest ja lõpuks sarjal olemas koduleht (https://syndmustehorisont.eu), kuhu ma saan alati kõike asjassepuutuvat riputada.
100. raamatu puhul muutub pisut sarja kujundus. 16 aastat tagasi tundus vinge see Parchment font, mida on kasutatud logos ja sarja numeratsioonis, see asendub. Samuti muutub pisut formaalsemaks ja fikseeritumaks üldkujundus (tänan Liis Rodenit, kes selle peamiselt paika pani).
Mis muidu? Kirjutasin siia oma viis varianti ja kõik need said maniakaalse depressiooni diagnoosi. Pole virisemine, vaid objektiivne tõde, et oma kultuuri toetavad kõik, alates näiteks Saksamaast ja Prantsusmaast, ainult Eesti imiteerib seda rõlge silmakirjalikkusega...
Ent seni kuni nina vee peal püsib, luban seda sarja edasi pusida.
Ats Miller / Siim Veskimees
Sisukord
Kerge on olla jumal
(ilmus 2012. a kogumikus „Täheaeg 11: Viirastuslik rügement“) – 5
Asteriuse kodutee
(ilmus 2013. a kogumikus „Täheaeg 12: Musta Roosi vennaskond“) – 67
Kuues Maa
(ilmus 2018. a Indrek Hargla koostatud kogumikus „Vinguv jalaluu“) – 125
Ajakapsel avanes
(ilmus 2013. a ajakirja Algernon aprillinumbris) – 212
Püha graal
(ilmus 2013. a ajakirja Algernon augustinumbris) – 232
Valendab üksik prooton
(ilmus 2017. a Indrek Hargla koostatud kogumikus „Eestid, mida ei olnud“) – 243
Kuest
(ilmus 2018. a ajakirja Algernon detsembrinumbris) – 277
Vaikne deemon
(ilmus 2019. a ajakirja Looming 5. numbris) – 306
Madalamate jumalannade ametispetsiifika
(varem ilmumata) – 325
