SANDMAN SLIM – © 2009 by Richard Kadrey
Published by arrangement with Eastern European and Asian Rights Agency, Ltd. and Ginger Clark Literary, LLC.
Tõlkinud Ats Miller, © 2024
Toimetanud Eva Luts
Kaanepilt Meelis Krošetskin, © 2024
Kirjastus Fantaasia
ISBN 978-9916-739-41-9
Tagakaanetekst
Ta tuleb tagasi põrgust. Tuleb tagasi, et maksta kätte neile, kes ta sinna saatsid, ja maksta kätte oma mõrvatud tüdruku eest. Sest need, kes ta sinna saatsid, on sama seltskond, kes ta tüdruku tapsid. Ja põrgusse saatis ta – müüs ta maha – tollase maagilise ringi juht tasuks võimete ja oskuste eest. Ta oli esimene elus inimene põrgus. Tasapisi omandas ta seal oskusi; ta võitles areenil kõigega, mida põrgulised enda lõbustamiseks ta vastu saatsid. Ta avastas, et teda on raske tappa. Nii ta tõusis, kuni leidis võimaluse tagasi tulla. Ta ei ole enam päris inimene – põrgu muutis teda.
See on Sandman Slimi, Kõhna Uneliivamehe lugu – koletis, kes tapab koletisi. Kõik ei ole kunagi nii lihtne kui esmapilgul paistab ja kurjusel on õige mitu nägu...
Tõlkija märkus
Raamatus on arvestataval hulgal USA ja eriti Lääneranniku kultuuriga seotud nimesid, vihjeid ja sõnamänge, mis rõhuvas enamuses meie lugejale suuremat midagi ei ütle. Alates raamatu nimest – üldiselt tundub mulle mõistlik järgida seda koolkonda, kes väidab, et nimesid ei tõlgita. Kummatigi raamatu pealkirjana kõlab „Kõhn Uneliivamees“ paremini kui „Sandman Slim“. Eks ole, sel nimel on õige mitu kultuurilist allusiooni, kuid vaevalt neid kõiki ka ameeriklased teavad.
On pisut filosoofiline küsimus, kui palju võib teise keelde „pressides“ originaalist kaduma minna ja kui palju on mõistlik (või viisakas) lugejalt eeldada. Lubatagu esitada asja nii, et tõlkides oli üsna hariv kõik tundmatud-kahtlased detailid üle kontrollida (kasvõi selleks, et autori mõttest ikka kindlasti õigesti aru saada) – ja miks seda siis mitte lugejaga jagada? Usun, et on abiks.
Seega – kõik allmärkused raamatus on tõlkijalt. Muidugi on tõlgitud-mugandatud suurem osa idiomaatilisi väljendeid ja kõnekäände, kuid kui mingites mõttekäikudes, võrdlustes, väljendites jmt on mainitud konkreetseid isikuid ja-või nendega seotud kultuurifenomene, olen (kasvõi meeldetuletuseks haritumale lugejale) üldiselt lisanud pisut taustainfot. Piir on loomulikult vaieldav – kui tekstis on lihtsalt vihje kellelegi-millelegi ja tundub, et kontekstist on mõistetav, mida autor öelda tahtis (ja lisaks tundub, et vaevalt ütleb tolle tegelase nimi midagi ka kahele kolmandikule ameeriklastest...), pole allmärkust lisatud. Toimetaja (Eva) arvas, et siiski võiks tõlkida mõned tuntumad nimed-väljendid (näit. Räpane Harry), mina omalt poolt jätsin tõlkimata kõik, mida originaalkeeles või selle lähedaselt on eesti keeles kasutatud (nii ei saanud bansheest mardust).
Pisut vabadust olen endale lubanud ka vandumise tõlkimisel ja seda – otse öeldes – adekvaatse eestikeelse sõnavara puudumise pärast – võib-olla sünnib see mõte meeleheitest, aga abiks oleks eesti keeles legaliseerida ’fak’. Sest kuidas sa ikka tõlgid fuckin’ fuckery fuck...
Ats Miller
