See on kolmas romaan, milles tegutsevad Elijah Baley ja tema robotpartner R. Daneel Olivaw.
(Sarja „Elijah Baley & R. Daneel Olivaw” kuulub 4 raamatut: „Teraskoopad”, „Alasti päike”, „Koidu robotid” ja „Robotid ja impeerium” („Robots and Empire”, 1985).)
Eelmise romaani sündmustest on möödunud kaks aastat, detektiiv Baley senine edu on andnud tagasilöögi – leidub neid, kes teda selle pärast vihkavad, ja üks sellistest on kahjuks tema ülemus... Ta on palunud luba Aurora külastamiseks, kuid talle pole isegi mitte vastatud. On ka midagi head – väike entusiastide rühm on Baley eestvedamisel hakanud harjutama väljasolemist ja põlluharimist, ikka selleks, et olla ühel õnnelikul päeval valmis Maalt lahkuma.
Siis kutsutakse ta välja – Auroral on toime pandud mõrv ja taas vajavad välisilmlased tema abi. Ülesanne aga tundub peaaegu võimatu...
Raamatu tagakaanel on tekst suhteliselt raamatu algusest (siin ära toodud romaani enda tekstiga võrreldes on tagakaanetekst küll kergelt lühendatud):
Baley püüdis ministri asetäitja ainitise pilgu all mitte närviliseks minna. „Miks just mina?” küsis ta tasa.
„Fastolfe pärast. Kord varem oled sa läinud kosmosesse mõrva lahendama ja sellega hakkama saanud. Fastolfe tahab, et sa veel kord prooviksid. Sa lähed Aurorale ja uurid välja, kes selle robloki põhjustas. Ta arvab, et see on ainus võimalus ekstremistide tõrjumiseks.”
„Ma ei ole robotispets. Ma ei tea midagi Aurorast...”
„Sa ei teadnud Solariast ka midagi, aga said hakkama. Lugu on nii, Baley, et me tahaksime juhtunus selgust saada sama palju kui Fastolfe. Me ei taha, et ta hävitatakse, sest on väga võimalik, et ekstremistid on Maa suhtes vaenulikumad kui ükski muu varasem valitsus. Me ei taha proovida.”
„Ma ei saa seda vastutust võtta. Ülesanne on...”
„Peaaegu võimatu. Me teame seda, kuid meil ei ole valikut. Fastolfe palub seda tungivalt ja momendil on tema selja taga Aurora valitsus. Aurora saaks väga pahaseks, kui sa keelduksid minemast või me ei laseks sul minna. Kui sa lähed ja hakkama saad, oleme päästetud ja sind ootab sobiv autasu.”
„Ja kui ma lähen ja läbi kukun?”
„Me teeme oma parima, et süüdistataks vaid sind ja mitte Maad.”
„Teisiti öeldes, ametnike nahad saavad päästetud.”
„Pisut pehmemalt öeldes visatakse sind huntide ette lootuses, et Maa väga kannatada ei saa. Üks inimene ei ole kõrge hind meie planeedi eest.”
„Mulle näib, et kuna ma niikuinii läbi kukun, ei tasu üldse minema hakata.”
„Sa tead, et see pole nii lihtne,” ütles Demachek pehmelt. „Aurora palus sind ja sa ei saa keelduda. Ja miks sa peaksidki? Kaks aastat oled sa mõelnud meile kibedusega, sest me pole lubanud sul Aurorale minna.”
„Ma olen tahtnud minna rahumeelsetele läbirääkimistele, et paluda abi asunduste rajamiseks...”
„Sa võid ju püüda oma uute maailmade asustamise unistusele abi kaubelda, Baley. Oletame näiteks, et sa ei kuku läbi. See on võimalik. Sel juhul on Fastolfe sulle väga palju tänu võlgu. Kindlasti on ta vastutulelikum kui praegu ja ka meie omalt poolt oleksime piisavalt tänulikud, et sind aidata. Kas see pole siis väga suurt riski väärt? Ükskõik, kui väike ka poleks õnnestumise võimalus, on see null, kui sa ei lähe. Mõtle sellele, Baley, kuid ära mõtle liiga kaua.”
Baley surus huuled kokku ja siis, olles aru saanud, et ta kuhugi ei pääse, alustas: „Palju mul aega...”
Ja Demachek katkestas teda külmalt: „Läksime. Kas ma siis ei selgitanud, et meil pole ei valikut ega aega? Sa stardid” – ta vaatas kella – „kuue tunni pärast.”
–
Raamatu on tõlkinud Johannes Kärp.
Kaanepildi autor on Michael Whelan.
